Absoluutne monarhia
Kuningas Mswati III umhlanga pillirootseremoonial
Svaasid pärinevad tänase Mosambiigi alal paiknenud bantukeelsest klannist, mis liikus 18. sajandil vallutustega lääne poole ja kuningas Ngwane III juhtimisel kuningriigi loomiseni. Nii riigi kui ka rahva nimetus seostub kuningas Mswati II nimega, kes laiendas 19. sajandil kuningriigi piire ja mõjuvõimu. Teise Buuri sõja tulemusena sai tolleaegsest Svaasimaast 1903. aastal Briti protektoraat, kuid koloniaalvõimude vähene sekkumine võimaldas kuninglikul eliidil oma mõjuvõimu ühiskonnas säilitada. Svaasimaa iseseisvus 6. septembril 1968 kuningas Sobhuza II valitsusajal, kes valitses svaase kokku 83 aastat.
Alates 1986. aastast valitseb riiki Sobhuza II poeg Mswati III, kes on tänapäeval Aafrikas ainus ning maailmas üks seitsmest absoluutsest monarhist. Svaaside kuningal on palju naisi ja lapsi ning laste seast järgmise kuninga valimisel arvestatakse ka sellega, kes on printsi ema, kuna kuninglik võim on sümboolselt jagunenud kahe isiku vahel: kuningas, keda sümboliseerib lõvi, ning kuninga ema, keda sümboliseerib elevant.
2018. aasta aprillis muudeti Mswati III käsul koloniaalpärandile viitav riigi nimi Svaasimaa svaasikeelseks eSwatiniks. Pärast nimevahetust sai eSwatinist Eesti pinginaaber ÜRO-s. eSwatini on aktiivset huvi näidanud Eesti e-valitsemise ja e-teenuste vastu ning 2019. aastal käis Eestis õppevisiidil eSwatini digiminister Sikhanyiso Dlamini.
kultuur ja traditsioonid
eSwatinit iseloomustab traditsioonilisus ning tugev ühtekuuluvustunne. Svaaside aastaringi kuuluvatest traditsioonilistest üritustest suurim on pillirootseremoonia umhlanga, kus üheks nädalaks augusti lõpus koguneb kuninglikku residentsi ligikaudu 40 000 neidu. Kombekohases käsitluses on umhlanga eesmärk väärtustada ning esile tõsta noorte vallaliste tütarlaste neitsilikkust ning suurendada tüdrukutevahelist ühtsustunnet.
Umhlanga tseremoonias on olulisel kohal neitsilikkust sümboliseeriv pilliroog – murdunud või liialt longu hoidev kõrs viitab rahvapärimuse järgi kaotatud süütusele. Nädal kulmineerub kuuendal ja seitsmendal päeval toimuvate tseremooniatega, kus tüdrukud näitavad kuningliku pere ja paarikümnetuhandelise publiku ees oma tantsu- ja lauluoskusi. Seitsmendal päeval saabub neide tervitama kuningas oma mitmekümnepealise saatjaskonnaga, kes tänavad tüdrukuid nende ees kummardades.
Kuningliku pere jaoks on umhlanga oluline ka seetõttu, et osalevatest neidudest võib kuningas endale uue kaasa välja valida. Kuningale abikaasa valimine ei toimu siiski tseremoonia ajal. Otsus uus naine võtta langetatakse märksa varem ning valitud tütarlapse ja ta perega suheldakse juba enne tseremooniat. Seejuures ei lahuta kuningas end juba olemasolevatest naistest, vaid tütarlaps saab osaks polügaamset eluviisi järgiva kuninga laiemast pereringist – 2019. aastal oli kuningas Mswati III kärgperes 15 naist ja 35 last.
Umhlanga pillirootseremoonia
rahvastiku koosseis
Lapsed Mbabane Hilltopil
Peamiselt svaasidest koosneva elanikkonnaga eSwatini on üks etniliselt homogeenseimaid Aafrika riike. eSwatini ametlikud riigikeeled on inglise keel ja svaasi keel (siSwati) – neist esimest kasutatakse ametlikus asjaajamises ja õpitakse koolis, teist kõneldakse peaasjalikult kodus ja kasutatakse igapäevases suhtluses.
Rahvastiku keskmine vanus – 23,7 aastat – asetab eSwatini maailma noorima rahvastikuga riikide nimekirja etteotsa. Rahvastiku koosseisu on mõjutanud tugevalt 1986. aastal alanud HIV-puhang ja sellele järgneval kümnendil toimunud viirusse nakatunute arvu drastiline tõus, mis päädis 1999. aastal rahvusliku katastroofi väljakuulutamisega. Alates 2000. aastatest on eSwatini teinud seksuaaltervise valdkonnas suuri edusamme ning seda suuresti välisabi toel. Näiteks on ravi kättesaadav 87%-le HIV kandjatest ning tasuta kaitsevahendid kahele kolmandikule eSwatini elanikest. Samuti on HIV-iga seonduvad eelarvamused ning valehäbi ühiskonnas laia teavitustöö tulemusel järk-järgult vähenenud. Siiski elab jätkuvalt veidi üle 27% 15–49-aastastest svaasidest HI-viirusega ja epideemia on jätnud märgatava jälje mitmele põlvkonnale – iga neljas laps eSwatinis on kaotanud ühe või mõlemad vanemad.
Üldharidus
Riigi sisemajanduse kogutoodangust kulutab eSwatini haridusele ligi 7,1%, mis on protsentuaalselt väga kõrge näitaja. Näiteks panustas Eesti 2018. aastal haridusse 6,2% SKT-st ja Euroopa Liidu vastav keskmine näitaja on 4,7%.
eSwatinis on hariduse kättesaadavust suurendanud eelkõige tasuta algharidus, mis hõlmab 1.–7. klassi. Peamine murekoht eSwatinis on õpilaste aeglane edenemine haridusteel, millest tuleneb ka õpilaste koolist välja langemine enne kõrgema haridustasemeni jõudmist. eSwatinis napib kvalifitseeritud ja koolitatud õpetajaid, mis on kvaliteetse hariduse tagamise oluline eeldus. Samuti mõjutab laste haridustulemusi perekonna elatustase ja elukoht – võrreldes jõukamate linnapiirkondade lastega, lõpetas vaesemates maapiirkondades 9. klassi 30% vähem õpilasi.
Rahvusvahelisse UNESCO ühendkoolide võrgustikku kuulub eSwatinis 45 kooli nii nagu Eestiski. Võrgustiku liikmete missioon on kasvatada avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivaid ja ühiskondlikult aktiivseid inimesi ning panustada seeläbi kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. Võrgustiku koolidele korraldavad riiklikud koordinaatorid koolitusi, loovad võimalusi koostööks, koolide tegevuste tutvustamiseks ja uute kontaktide loomiseks. 2019/20. õppeaastal alustasid kümme Eesti ja eSwatini kooli suhtlust ning ühiseid tegevusi.
Motshane algkool
tüdrukute haridus ja elukestev õpe
U-Tech keskkool
Kvaliteetse hariduse tagamine kõigile on üks kestliku arengu eesmärke ja UNESCO on juhtiv organisatsioon selle eesmärgi täitmise koordineerimisel. Soolist võrdõiguslikkust hariduses analüüsitakse nii kooli astumise, haridustee kulgemise kui ka pärast kooli avanevate võimaluste ja elukestva õppe perspektiivist. eSwatinis on kirjaoskuse tase meeste ja naiste seas võrdväärne ning suuri erisusi tüdrukute ja poiste haridustee pikkuse ega hariduse kättesaadavuse vahel ei esine. Siiski on eSwatinis kitsaskohad näiteks tüdrukute kooli naasmine rasestumise korral või noorte tööturule sisenemine.
Elukestva õppe põhimõtted koos võrdsete ja paindlike enesetäiendamise võimalustega on olulised soolise võrdõiguslikkuse tagamisel ühiskonnas. Sooline võrdõiguslikkus panustab kogu ühiskonna arengusse. eSwatini rahvastikule on noorte naiste haridus võtmetähtsusega HIV leviku takistamisel, kuna naised on majapidamise peamised korraldajad ja laste kasvatajad. Samuti on haridusteed jätkavatel tüdrukutel seksuaalkäitumisest tulenevalt tõenäosus HI-viirusse nakatuda neli korda väiksem kui koolis mitte käivatel tüdrukutel.
Põllumajandus
Põllumajandus moodustab eSwatini SKT-st ligikaudu 6,5%. eSwatini põllumajandust iseloomustab vähene tootlikkus, mis tuleneb peamiselt investeeringute vähesusest ja kliimamuutustest. Hinnanguliselt 70% eSwatini elanikkonnast toodab kogu eluks vajaliku endale ise. Palju süüakse maisijahust valmistatud putru pap’i, maguskartulit jamssi, teravilja sorgot, kõrvitsat ja selle lehti. Lisaks põlluharimisele on eSwatinis levinud kodu- ning karjaloomade kasvatus, populaarseim on kitsede ja veiste pidamine.
Kõige levinumad tööstuslikud põllukultuurid eSwatinis on suhkruroog, mais ning ananass. Suhkrutootjatest on eSwatini Aafrikas neljas ja maailmas 25. riik, suured suhkrurooistandused laiuvad eSwatini idaosas. eSwatini suurim suhkru ekspordipartner on Euroopa Liit, kuhu enam kui pool kogu riigi suhkrutoodangust jõuab. Veeressursimahukat suhkruroo tootmist ohustavad põuad, millest on enim mõjutatud väiketootjad, kellel puuduvad niisutussüsteemid ja taimekaitsevahendid.
Põlluharija Malkernsi kapsapõldudel
loodus – maastik
Sibebe monoliit
eSwatini on geoloogiliselt üks vanemaid paiku maailmas ning ainus riik, mis laiub tervikuna enam kui 2,5 miljardit aastat tagasi moodustunud Kaapvaali kraatonil. eSwatinis asuv Sibebe Rock on vanim ja suuruselt teine monoliit maailmas.
Olulise osa eSwatini majandusest moodustab metsatööstus. Metsad katavad 33% eSwatini pindalast. Riigi mägine lääne-ja põhjaosa on kaetud ulatuslike majandusmetsadega, kus kasvatatakse kiiresti taastuvaid mände ja eukalüpte. Kokku moodustavad istutatud metsad eSwatini metsadest 9%. Toorpuidu rikastamisega tegeletakse eSwatinis siiski vähesel määral ja suurem osa puidust eksporditakse väärtustamiseks Lõuna-Aafrika Vabariiki.
eSwatini on maailma vanima teadaoleva rauakaevanduse kodu. Süsinikdateeringuga on tuvastatud, et rauda kaevandati Ngwenyas juba 41 000 aastat eKr. Kuigi eSwatini maapõues leidub kulla ja teemantide varusid, siis erinevalt naabritest – Lõuna-Aafrika Vabariigist ning Mosambiigist – ei kaevandata neid varude ning investeeringute vähesuse tõttu aktiivselt.
Loodus - loomad
eSwatinis on tuvastatud kokku 766 looma- ja linnuliiki ning seejuures on imekspandav linnuliikide rohkus – neid on enam kui 500. Kaitsealasid hakati eSwatinis rajama 1970. aastate algul. Täna on neid 17, moodustades kogu riigi pindalast 4,26%. Tuntumate kaitsealade hulka kuuluvad kuninglik Hlane rahvuspark, kus võib kohata elevante, kaelkirjakuid, ninasarvikuid ja sebrasid, ning Malolotja rahvuspark, kus asub eSwatini kõrgeim tipp Emlembe (1862 m). Ökoloogilist mitmekesisust kahjustavad eSwatinis laienev metsatööstus ning suhkruroo tootmine.
2019. aastal lisati UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ nimekirja eSwatini biosfääriala – Lubombo. Biosfääri kaitsealasid on maailmas umbes 700 ning Lubombo on eSwatini esimene kanne UNESCO vastavas nimekirjas. „Inimene ja biosfäär“ on valitsustevaheline teadusprogramm, mille eesmärk on üleilmselt tagada bioloogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud areng. Programmi kuuluvatel kaitsealadel käsitletakse kohaliku kogukonna ja looduse vastastikmõju ning töötatakse välja lahendusi kestlikuks majandamiseks. Eestis on sarnaselt eSwatinile üks UNESCO biosfääriala – alates 1990. aastast kuulub UNESCO nimistusse Lääne-Eesti saarestiku biosfääriala.
Antiloop Mlilwane looduspargis
linnakeskkond ja majandus
Mbabane linnatänav
eSwatini rahvastikust on linnastunud 24,2%, mis on ülejäänud Sahara-taguse Aafrikaga võrreldes keskmisest madalam näitaja. Suurimad tõmbekeskused on pealinn Mbabane, kuhu on koondunud valitsusasutused, ning elanike arvult suurim linn Manzini, mis on riigi tööstus- ja ärikeskus. Kui eSwatini külaühiskonda iseloomustavad kohati tänapäevalgi tugev traditsioonilisus ja klannipealike võim, siis linnastunud inimeste eluviis on kaasaegne ning kaugenenud esivanemate kommetest.
Sisemaise riigina sõltub eSwatini majanduslik elujõulisus tugevalt kaubandussuhetest naaberriigi Lõuna-Aafrika Vabariigiga. LAVist tuleb eSwatinisse enam kui 81,6% kogu imporditavast kaubast ning sinna saadetakse enam kui 69,4% kogu eSwatini eksporditavast kaubast. Juba 20. sajandi alguskümnenditest on märkimisväärne hulk svaase töötanud Lõuna-Aafrika kaevandustes ning ka tänapäeval on LAVi ja eSwatini vahel tihe tööjõuliikumine. Töötuse määr oli 2019. aastal eSwatinis 25,7% ja eSwatini valitsus seisab silmitsi tõsiasjaga, et sobivate töökohtade puuduse tõttu läheb palju haritud noori ja oskustöölisi LAVi ja mujale välisriikidesse erialast tööd otsima.